Funktsionaalsete toiduainete väljatöötamine kriisiolukorras

Projekt 25-00-C0LA1601-000018

“Kriisioludele kohandatud funktsionaalsete toiduainete väljatöötamine, kasutades mikrovetika Chlorella sp. biomassi ja Läti puuviljaekstrakti uuenduslikke kombinatsioone”

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja ühise põllumajanduspoliitika strateegilise kava 2023-2027 meetme LA 16 “Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektide rakendamise toetamine” projektitegevus “Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektid valdkondlikul tasandil” on heaks kiidetud ja käivitatud. Ei. 25-00-C0LA1601-000018 - “Kriisioludele kohandatud funktsionaalsete toiduainete väljatöötamine, kasutades mikrovetika Chlorella sp. biomassi ja Läti puuviljaekstrakti uuenduslikke kombinatsioone”.” Rakendamine

Projekti juhtivpartner on KUI “SÜSTEEMNE INNOVATSIOON”, koostööpartnerid - SIA “Rāmkalni Nordeco”, Toiduohutuse, loomatervishoiu ja keskkonna teadusinstituut “BIOR” ja SIA “Projektu birojs”. Mikrovetikad Chlorella sp. on üks paljulubavamaid mikrovetikaliike, millel on suur biotehnoloogiline potentsiaal, sisaldades kuni 60% valku, kogu aminohapete spektrit ja muid väärtuslikke aineid. Lätis kasvatatavad jõhvikad, küdoonia, põldmarjad ja rabarber on rikkad antioksüdantide ja vitamiinide poolest. Ülemaailmne nõudlus funktsionaalsete toitude järele kasvab ja 2024. aastal ületab müük 300 miljardit eurot. Läti puuviljatöötlemispotentsiaali ei ole siiski veel täielikult ära kasutatud.

Praegu eksporditakse osa Lätis kasvatatavatest puuviljakultuuridest töötlemata või töödeldakse madala lisandväärtusega toodeteks. Arvestades muutuvat geopoliitilist olukorda ja julgeolekuriske piirkonnas, on oluline arendada kõrge toiteväärtuse ja pika säilivusajaga funktsionaalsete toiduainete varusid. Praegused lahendused ei kasuta piisavalt ära kohalike ressursside, näiteks mikrovetikate ja puuviljade potentsiaali, et luua kriisiga kohandatud uuenduslikke tooteid.

Projekti eesmärk on arendada ja valideerida tehnoloogiat uudsete, kriisidele sobivate funktsionaalsete toiduainete tootmiseks, kasutades selleks mikrovetikaid. Chlorella sp. biomassi ja kohalike puuviljaekstraktide - jõhvikate, küdoonia, kukeseeni ja rabarberi - uuenduslik kombinatsioon. Projekti eesmärk on luua täielik tootmistsükkel, alates mikrovetikate kasvatamisest ja ekstraheerimisest kuni valmistoodete valmistamiseni rebitavatesse kotikestesse pakendatuna, samuti biolüvendite tootmine tootmisjääkidest.

Projekti tulemusena välja töötatud tehnoloogiad ja tooted rakendatakse partnerite JSC “SISTĒMU INOVACIJAS” ja SIA “Rāmkalni Nordeco” tootmisrajatistes, alustades kõrge lisandväärtusega toodete tootmist. Uued tooted standardiseeritakse teaduslikult põhjendatud bioaktiivsete ainete kombinatsiooniga ning nende tõhusust ja ohutust kontrollitakse koostöös BIORi instituudiga.

Projekt kestab 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2027.

Projekti abikõlblik kogumaksumus on 299 693,38 eurot. Riigiabi osatähtsus on 269 724,06 eurot. Euroopa Liidu rahastamine on 229 265,43 eurot, mis moodustab 85 % avaliku sektori rahastamisest.

Lisateave Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kohta on kättesaadav EÜ veebilehel.

Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu Tugiteenistuse toetusel

Aruandeperiood 01.04.2026–30.06.2026

Projekt 25-00-C0LA1601-000018

“Kriisioludele kohandatud funktsionaalsete toiduainete väljatöötamine, kasutades mikrovetika Chlorella sp. biomassi ja Läti puuviljaekstrakti uuenduslikke kombinatsioone”

Aruandeperioodil 01.04.2026–30.06.2026 viidi läbi teaduskirjanduse põhjalik analüüs ja fotobioreaktori süsteemi kasvatusparameetrite optimeerimine, mille tulemusena valideeriti standardiseeritud mikrovetikate kasvatamise protokoll. Viidi lõpule puuviljade eeltöötlemise etapp, tagades toorainebaasi edasisteks katseteks, ning alustati esimesi ekstraheerimis- ja mahla kontsentreerimiskatseid jõhvikate ja aronialehtedega, valmistades ette esimesed proovid laboratoorseks kontrolliks. Uuringute läbiviimiseks rajati ja füüsiliselt eraldati kuus eksperimentaalset näidispõldu, samuti töötati välja täispõllu katsete metoodika, mõõtmiste ja analüüside metoodika, ning pihustamise ja väetiste kasutamise juhised.

Projekt kestab 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2027.